?

Log in

ho_chi_min_1998 [entries|archive|friends|userinfo]
ho_chi_min_1998

[ website | Kuidas Eesti keelt õpin ]
[ userinfo | livejournal userinfo ]
[ archive | journal archive ]

(no subject) [Jul. 10th, 2007|04:39 pm]
ho_chi_min_1998

Eesti keeles ma blogin praegu mujal, nimelt adresil

http://koodivahetus.wordpress.com

Ma ei tea, kas ma veel siin kirjutan aeg-ajalt või kas ma teen venekeelne ajaveebit livejournalis.

Aga igal juhul loen teie ajaveebisid ikka! :)

Link4 comments|Leave a comment

Austrias räägitakse ka Eesti keeles [Jun. 19th, 2007|01:59 pm]
ho_chi_min_1998

Ma vist pole ainuke, kes püüab blogide kaudu Eesti keelt õpima. Vaadake siia:

http://kurblehm.blogspot.com/

Kahju, et ta ei kirjuta seal väga tihti. Tore oleks lugeda, mida teised inimesed tegevad Eesti keele selge saamiseks! Tundub et ta räägib tõesti väga hästi, vähemalt paremini kui mina. Tuleb rohkem õpida ;) 

Aga see on vist loomulik, ma olen Eestis väga vähe aega veedanud (kokku ainult nelja kuud) ja ma ikka veel mäletan, kui ma sõnaraamatu abil eelmisel aastal suvel hakkasin teiste inimestega orktui srapbook'i kaudu suhelda. Minu jaoks oli sel ajal väga suur ulatus, et inimesed mõistavad mind Eesti keeles (ja vastasid ka Eesti keeles).

Sain teada, et Eestlased mõistavad üksteist.

LinkLeave a comment

Mu eestikeelne sõnavara [Jun. 18th, 2007|11:15 am]
ho_chi_min_1998

Rippusin Riputasin võrgus võrku mu oma väikese eestikeelse sõnavara ehk need 4 tuhat sõna, mis olen õppinud viimasel ajal. Võib-olla on seda huvitav vaatama! vaadata)))

http://www.hot.ee/juanma/synad.html

Kui palju sõnu (mitu sõnu) vajab inimene, selleks et keelt oskama?osata? Ma arvan et umbes 3000 -ndet plus kõnepraktika. Minu puhul ma ei tea ma ei oska öelda aga arvan et vähemalt 5000 või 6000 tuhat pean ära õppima, enne kui saan Eesti keelt keele 100% selgeks.

Muidugi lugemise ja kuulamise praktika on väga tähtis, sest üha rohkem aina sagedamini saan sõnadest kontekstise tõttu aru. Ma püüan kasutada Eestikeelset sõnaraamatut ehk Eestikeele Õigekeelsuse Sõnaraamatut, aga kuid ta tihti ei paku see mind mulle mingit abi.

Aeg ajalt on ta nagu see vana poola keele sõnaraamat: Что такое лошадь - это знают все! ,)

eestikaktus, (ehk Piret), suured tänud sulle! Kui keegi arvab, et Eesti keelt pole üldse raske, siis vaadake siia, hhehe.
Link1 comment|Leave a comment

(no subject) [May. 28th, 2007|04:22 pm]
ho_chi_min_1998
Ma tehtsin üks eestikeelne skypecast. See on nagu jututuba skype kaudu. Kui keegi tahab eesti keeles rääkima, siis võite see viite klikkima.

(ma ei tea, kuidas see täpselt töötab. vaatame :-)))

Join this skypecast


Või lihtsalt võid see skypecast skype'i kaudu otsima (tema nimi on "Eesti keel võõrkelena")

)))
LinkLeave a comment

(no subject) [May. 26th, 2007|10:22 am]
ho_chi_min_1998
Saatsin seda sõnumi ühiskonnale "eesti_keel", aga moderator pole vist veel seda lugenud (või ta peab lugema kohutu "putini-laste" poolt saadetud spam)

Kas keegi üldse teab mis tähendab väljendi "EKSOLE"? :))) Kuulen ja loen seda sõna kogu aeg, aga sõnaraamat midagi ei selgita. Aitäh! :-)))
Link4 comments|Leave a comment

(no subject) [May. 25th, 2007|02:32 pm]
ho_chi_min_1998

This appeared once in an article in the Economist:

Elav kala ujub vee all (Estonian)
Elävä kala ui veden alla (Finnish)
Eleven hal úszkál a víz alatt (Hungarian)

Philologists' labours have identified some 200 words with common roots in all three main Finno-Ugric tongues. Fully 55 of these concern fishing, and a further 15 are about reindeer; only three are about commerce. An Estonian philologist, Mall Hellam, came up with just one mutually comprehensible sentence: “the living fish swims in water.”

(...) A Finno-Ugric joke tells of migrating tribal forebears finding a signpost on the steppe reading: “To civilisation”. Those that could not read it went north and became Finns. Those that could went to central Europe and became Hungarians.

Link6 comments|Leave a comment

Veel naljakad ja ilusad sõnad :-)))) [May. 25th, 2007|12:06 pm]
ho_chi_min_1998
Naisterahvas.- Kaua aeg arvasin, et naisterahvas ja meesterahvas tähendavad "palju inimest".

Talupoeg.- Sama lugu. Ma ei saanud aru, miks Eestlased räägivad sellest, kuidas keskajal pojad talu juures elasid :))) Kas sel ajal täiskasvanud polnudki? :))

talupoeg

targamaks saada.- Laused nagu "tahan õppida ja targemaks saada" või "aitäh, sain targemaks" tundusid mulle eriti naljakad. Kas inimene tahab olla nagu targem (=more intelligent) kui ta on?

tark

magama ronima.- Miks Eestlased räägivad, et nad roniVAd magama? :))) Kas voodi asub puu peal või? :))) Samuti on naljakas "maikuuS keegi ei roni vette".

orav

Nagu alati: kui keegi tahab vigu parandada, siis palun! :))
Link8 comments|Leave a comment

(no subject) [May. 20th, 2007|07:29 pm]
ho_chi_min_1998
Mihhail Lotman: Võimusemiootika eesti ja vene kultuuris:

Tegelikult on võimusemiootika vene kultuuris eesti omast omapärasemgi, igal juhul palju keerulisem. Võib isegi öelda, et identiteedi aluseks on just võõras võim. Pole ühtegi perioodi Venemaa ajaloos, kus vene rahvas oleks tundnud end oma riigi subjektina. Võim on alati võõrvõim. Tihti räägitakse okupatsioonist.
LinkLeave a comment

(no subject) [May. 19th, 2007|06:04 pm]
ho_chi_min_1998
Руководство для руководителей по подчинению подчиненных, иллюстрированное примерами из рабочей практики президента РФ Владимира Путина*.
Link1 comment|Leave a comment

(no subject) [May. 18th, 2007|07:03 pm]
ho_chi_min_1998
economist
LinkLeave a comment

navigation
[ viewing | most recent entries ]
[ go | earlier ]